Õhu- ja aurutõkkekiht on hoone välispiirete toimivuse seisukohalt kriitiline element, mille eesmärk on takistada siseõhu, soojuse ja eelkõige veeauru kontrollimatut ning kahjustavat liikumist tarinditesse. Praktikas sõltub selle süsteemi pikaajaline toimivus ja ehitustehniline ohutus mikrotasandi detailidest. standardi EVS 946 kohaselt võivad isegi esmapilgul tühised lokaalsed katkestused tuua kaasa ulatuslikke niiskuskahjustusi, hallituse levikut ning tarindite enneaegset lagunemist.

Tüüpilisemad vead õhu- ja aurutõkkekihi paigaldamisel

Viga nr 1: Tehnosüsteemide läbiviikude puudulik tihendamine

Kõige sagedasem kvaliteedi kõrvalekalle ehitusplatsil on tihendamata või puudulikult isoleeritud läbiviigud. Iga elektrikaabel, kaablikõri, ventilatsiooni- või veetoru ning ka tarindi mehaaniline kinnituselement võib õhu- ja aurutõkkekiht läbistamisel muutuda otseseks lekkekohaks. Sageli lõigatakse kangasse liiga suured avad või üritatakse läbiviike tihendada tavalise ehitusteibiga spetsiaalsete elastsete tihendusmansettide (EPDM-mansetid) asemel.

Viga nr 2: Teipide paigaldamine ettevalmistamata aluspinnale

Ehitusaegne tolm, niiskus, jää või madal õhutemperatuur vähendavad drastiliselt tihendusteipide ja -liimide nakkuvust. Kuigi vahetult pärast paigaldust võib ühendus tunduda visuaalselt korrektne, hakkab teip aluspinna määrdumise või kruntimata jätmise tõttu juba esimestel kuudel lahti kooruma. Vastavalt standardile EVS-EN 17990 peab õhu- ja aurutõkkekiht tihedus säilima aastakümneid, mis nõuab poorsete pindade (plokk, betoon, puitkiudplaat) eelnevat süsteemset kruntimist (praimerdamist).

Viga nr 3: Katkestused nurgasõlmedes ja tarindite liitekohtades

Ehitusfüüsikaliselt ja geomeetriliselt kõige keerulisemad piirkonnad on välispiirete nurgasõlmed, eri tarindiosade üleminekukohad (nt välisseina liitumine katuslaega), korstnaümbrused ning avatäidete (akende ja uste) paigaldusvuugid. Just nendes sõlmedes esineb kõige rohkem teipide ja kangaste lohakat jätkamist, mis jätab tee vabaks veeauru konvektsioonile.

Viga nr 4: Õhu- ja aurutõkkekihi vigastamine hilisemate ehitustööde käigus

Sageli rikutakse juba valmis ja tihendatud õhu- ja aurutõkkekiht järgnevate tööetappide ajal. Elektrikud, kütte- ja ventilatsioonitehnikud või siseviimistlejad teevad täiendavaid puurimisi, veavad uusi kaableid või paigaldavad kipsplaadi karkassi kruvisid otse läbi aurutõkke. Kui selliseid lokaalseid läbistusi tagantjärele ei tihendata, tekivad konstruktsiooni varjatud ja ohtlikud mikrolekked. Selle riski vältimiseks tuleb alati kasutada spetsiaalset karkasiga moodustatud installatsioonivahet (45–50 mm).

Viga nr 5: Väär oletus, et montaaživaht tagab õhupidavuse

Ehituspraktikas kasutatakse polüuretaanvahtu (montaaživahtu) sageli ekslikult universaalse tihendusmaterjalina kohtades, mis nõuavad pikaajalist elastset ja õhukindlat süsteemset lahendust. Tavalised montaaživahud on poorsed, ei ole õhutihedad ning kaotavad konstruktsioonide loomuliku kahanemise, paisumise ja vibratsiooni käigus kiiresti nakke. Vaht vajab alati enda peale spetsiaalset õhutõkketeipi või elastset tihendusmastiksit.

Viga nr 6: Õhupidavuse kontrolli ignoreerimine

Suurim viga ehitusprotsessi juhtimises on eeldada, et kõik tööd teostati ilma eksimusteta, ning loobuda kvaliteedikontrollist. Kuna enamik õhulekkeid on palja silmaga nähtamatud ja jäävad siseviimistluskihtide taha varjatuks, on ilma kontrollmõõtmiseta võimatu hoone tegelikku ehitusfüüsikalist toimivust tõendada.

Kuidas riske maandada ja probleeme vältida?

Süsteemse ja hallitusevaba tulemus saavutatakse vaid siis, kui järgitakse ehituse kvaliteediahela põhimõtteid:

• Sõlmede projekteerimine: Õhu- ja aurutõkkekiht katkematus ja detailne teostus (sh materjalide ühilduvus) tuleb lahendada juba põhiprojektis, mitte jätta seda ehitusplatsil töölise otsustada.

• Süsteemsed materjalid: Kasutada tuleb sertifitseeritud, pikaajaliselt testitud ja ühtsesse tootesüsteemi kuuluvaid aurutõkkekangaid, mastikseid ja teipe.

• Ehitusaegne kvaliteedikontroll: Omanikujärelevalve peab kriitilised sõlmed ja teipimised üle vaatama enne, kui need kaetakse soojustuse või siseviimistlusega.

• Õigeaegne õhulekketest: Hoone õhulekketest (ventilaatoriga survestamise meetod ehk blower door test) koos lekkekohtade termokaamera või märkesuitsuga tuvastamisega tuleb läbi viia ehituse vaheetapis, mil õhu- ja aurutõkkekiht on avatud ja defektid on veel minimaalsete kuludega parandatavad.

Kokkuvõte

Õhu- ja aurutõkkekiht pikaajaline toimivus ei sõltu üksnes ostetud materjalide tehnilistest näitajatest, vaid kogu ehitusmeeskonna koostööst ja paigalduse kvaliteedist. Suurimad vead on seotud läbiviikude lohaka tihendamise, aluspindade puuduliku ettevalmistuse ja kontrolli puudumisega. Kuna lokaalsed õhulekked põhjustavad külmal perioodil intensiivset veeauru konvektsiooni ja kastepunkti teket tarindites, on õigeaegselt ja korrektselt teostatud õhulekketest parim viis hoone pikaajalise niiskusturvalisuse ning energiatõhususe tagamiseks.