Hoone piirdetarindite ehitusel puututakse kokku mõistetega, mille sisus sageli eksitakse. Aeg-ajalt võib ette tulla mõningast segadust aurutõkke ja tuuletõkke funktsioonide vahel. Kuna tegu on visuaalselt sarnaste materjalidega, mis jäävad pärast paigaldamist piirdetarindi sees täielikult kaetuks ja varjatuks, võidakse nende eesmärke kohati samastama.

Tegelikult täidavad need kihid piirdetarindi füüsikalises toimivuses täiesti erinevaid, et mitte öelda vastandlikke funktsioone. Vaatleme lähemalt, milline on mõlema materjali ehitusfüüsikaline eesmärk ja miks on nende koostöö hoone säilivuse seisukohalt kriitiline.

Mis on aurutõkke eesmärk?

Siseruumides tekkinud veeaur tekitab osarõhkude erinevuse sise- ja välisõhu vahel. Kuna niiskus püüab liikuda kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas, tekib piirdetarindis difusioonivool.

Aurutõkke peamine eesmärk on takistada niiske siseõhu liikumist tarindisse, et kaitsta konstruktsiooni ja soojusisolatsiooni.

Mis juhtub, kui aurutõkke tihedus on puudulik?

Kui aurutõkkekiht ei ole tihe, tungib soe ja niiske õhk tarindi külmematesse kihtidesse. Temperatuuri langedes saavutab õhk kastepunkti, mille tagajärjel tekib kondensatsioon. See toob kaasa tõsised ehitusfüüsikalised probleemid:

• Suhtelise õhuniiskuse tõus tarindis, mis loob soodsa pinnase hallitusseente levikuks.
• Puitkonstruktsioonide niiskustaseme tõus üle kriitilise piiri (ca 20%), põhjustades puidu bioloogilist kahjustumist.
• Isolatsioonimaterjali (nt mineraalvilla) soojuserijuhtivuse (λ) kasv, mis vähendab drastiliselt tarindi üldist soojapidavust.

Aurutõke paigaldatakse alati tarindi sisemisele ehk soojemale poolele ning selle materjali veeaurutakistuse ekvivalentne õhukihi paksus (s_d) peab olema piisavalt suur. Aurutõkke vajalik veeaurutakistus ei ole fikseeritud suurus – see määratakse niiskustehnilise kontrollarvutusega (EVS-EN ISO 13788) ja sõltub ruumi niiskuskoormusest. Ehitusfüüsikaline põhireegel nõuab, et tarindi sisemise (soojema) poole kihtide veeaurutakistus oleks oluliselt suurem kui välimistel kihtidel. Puitkarkasstarindite puhul peab aurutõkke takistus olema tuuletõkkest 5 kuni 80 korda suurem, et tagada piirdetarindi piisav kuivamispotentsiaal suunaga väliskeskkonda.

Mis on tuuletõkke eesmärk?

Tuuletõkke peamine ülesanne on pakkuda usaldusväärset kaitset konstruktsiooni kahjustavate väliskeskkonna mõjude eest, eriti tugevate tuulte, niiskuse ja muude ilmastikutingimuste vastu. See aitab tagada ehitise vastupidavuse ning pikendab selle kasutusiga, hoides samal ajal sisekeskkonna stabiilsena ja mugavana.

Filtreerimisefekt ja auruläbivus

Kui külm välisõhk pääseb vabalt soojustuse sisse, tekib nn filtreerimisefekt, mis viib sooja õhu isolatsioonikihist välja ja jahutab tarindi maha. Hea tuuletõkkematerjal tagab:

• Välisõhu liikumise peatamise vahetult enne soojustuskihti, säilitades tarindi projekteeritud soojapidavuse (U-arvu).
• Veeauru vaba liikumise seestpoolt väljapoole. Erinevalt aurutõkkest peab tuuletõke olema difusioonile avatud (madala s_d väärtusega).

See spetsiifiline omadus tagab, et kui tarindisse peaks ehitusaegselt või materjalide vaheliste mikropragude kaudu siiski niiskust sattuma, on tagatud tarindi kuivamispotentsiaal suunaga väliskeskkonda.

Miks tekib materjalide samastamine?

Praktikas paigaldatakse mõlemad kihid sageli ühte ja samasse karkassisüsteemi, mis võib jätta mulje ühtsest süsteemist. Lisaks on turul saadaval lai valik rullmaterjale (kangaid) ja plaatmaterjale, mille spetsiifilised kasutusotstarbed nõuavad täpset vastavust ehitusprojektile.

Toimivuse põhireegel: Aurutõke toimib tarindi siseküljel kõrge difusioonitakistusega barjäärina. Tuuletõke toimib välisküljel tuulekindla, kuid difusioonile avatud kaitsena.

Kriitilised sõlmed ja paigalduskvaliteet

Ehitusfüüsikaline stabiilsus ei sõltu üksnes valitud materjali tehnilistest näitajatest, vaid süsteemsest õhupidavusest. Suurimad riskid ja defektid realiseeruvad isoleerimata või halvasti tihendatud sõlmedes:

• Tehnosüsteemide läbiviigud (kaablid, ventilatsioonitrassid, torustikud).
• Materjalikihtide ülekattekohad ja liitekohad külgnevate tarinditega (nt vahelaed, vundamendi ja seina liitekohad).
• Akna- ja ukselengide perimeetrid.
• Katuse ja välisseina liitesõlmed, kus geomeetria on keeruline.

Väikesed defektid aurutõkkes (isegi mõne millimeetrilised praod) võivad konvektsiooni tõttu läbi lasta kordades rohkem niiskust kui materjali tavapärane difusioon, tekitades lokaalseid niiskuskahjustusi.

Kokkuvõte

Aurutõke ja tuuletõke täidavad piirdetarindis teineteist täiendavaid, kuid füüsikaliselt erinevaid funktsioone. Konstruktsiooni pikaajaline eluiga ja energiatõhusus saavutatakse vaid siis, kui:

Teostatakse ehitusaegne kvaliteedikontroll, sealhulgas õhupidavuse test (Blower-Door test) koos termograafiaga enne tarindite lõplikku sulgemist.

Sõlmed on korrektselt projekteeritud, arvestades materjalide ühilduvust ja s_d-väärtuste suhet suunaga seest väljapoole.

Paigaldus on teostatud tehnoloogiliselt õigesti, kasutades spetsiaalseid süsteemseid tihendusteipe ja -mastikseid.