Hiljutine reaalne näide ehitusplatsilt, kus hoone oli jõudnud juba osalise tuuletõkke ja roovitise paigalduseni, näitab ilmekalt, kuidas süsteemse planeerimise puudumine viib ebamõistlike ning kulukate lisatöödeni.

Millised vead tulid ilmsiks ehitusplatsil?

Objekti ülevaatusel selgus rida kriitilisi sõlmi, mille parandamine pooleliolevas ehitusetapis oli muutunud äärmiselt keeruliseks:

• Tuuletõke oli teipimata, kuid roovitis juba peale paigaldatud: Tuuletõkkeplaatide vuugid olid tihendamata, kuid nende peale oli paigaldatud roovitis. Plaatide teipimiseks või mastiksiga tihendamiseks tuleb nüüd roovitis uuesti eemaldada või teha tööd ebamõistlikult keerulistes tingimustes.
• Uue karkassi ja vana seina vahelised tühimikud: Lisasoojustuse karkassi paigaldamisel jäeti uue karkassi ja olemasoleva seina vahelised ebatihedused ning tühimikud täielikult tihendamata. Tulemuseks on külmasillad ja soojuse liikumine soojustuse taga.
• Aurutõkkekihi servad kaeti rooviga enne tihendamist: Siseruumide õhu- ja aurutõkkekihi servad ning liitekohad kaeti roovitisega enne nende nõuetekohast tihendamist.
• Hooletult paigaldatud närilistevõrk: Närilistevõrk paigaldati karkassi ja tuuletõkkeplaadi vahele nii, et plaat jäi karkassist 3 mm eemale. Tekkinud pilu jäeti tihendamata, mistõttu tuleb tarindi alumine serv nüüd lahti võtta ja vuuk elastse mastiksiga täita.

"Roov on peal, siis pole teipida vaja!" – ohtlikud müüdid ehituses

Ehitaja poolt tellijale esitatud väide, nagu asendaks roovitise paigaldus tuuletõkkeplaatide teipimist, on asjatundmatu ja tellijat eksitav. Puitmaterjali mahumuutuste (kuivamine, paisumine) tõttu ei taga liistud ega roovitis vuukide tihedust. Teipimata liitekohtadest soojustuskihti tungiv õhuvool ehk niinimetatud tuulepesad halvendavad konstruktsiooni soojapidavust märgatavalt.

Oluline: Tuuletõke tõkestab välisõhu liikumise soojustusisolatsiooni, samal ajal kui õhu- ja aurutõkkekiht hoiab ära niiske siseõhu tungimise piirdetarindisse. Et mõlemad kihid oma ülesannet täidaksid, peavad kõik liitekohad, läbiviigud ja servad olema tihendatud katkematult ja ajas püsivalt.

Materjalivaliku mõju paigalduskeerukusele ja avatäidete sõlmedele

Teiselt objektilt saab tuua tüüpilise näite ebaõnnestunud kokkuhoiust: eelarve kärpimiseks valiti pinnakatteta tuuletõkkeplaat, mida tootja juhiste järgi ei saagi tavapärase teibiga tihendada. Tulemusena võideti materjali ostuhinnalt suhteliselt väike summa, kuid tuuletõkkeplaatide liitekohtades tuli teibi asemel kasutada spetsiaalset mastiksit. See muutis paigalduse ajakulukaks ning eelkõige avatäidete sõlmedes osutus toimiva ja ajas püsiva lahenduse leidmine äärmiselt keeruliseks.

Kuidas ehituseelne planeerimine hoiab päriselt raha kokku?

Kvaliteetne projekteerimine ja ehitustööde etappide läbimõtlemine ei ole täiendav kuluartikkel, vaid parim viis eelarve kontrolli all hoidmiseks.

1. Sõlmelahenduste ja tööde järjekorra paika panemine

Kõik kriitilised sõlmed (nt sokli ja välisseina liited, räästalahendused ning avatäidete ühendused) tuleb ehitusprojektis üksikasjalikult lahendada enne objektimeeskonna ehitusplatsile asumist. Õige tööde järjestus tagab, et kaitsekihid teipitakse ja tihendatakse nõuetekohaselt enne järgmiste karkassi- või viimistluskihtide paigaldust.

2. Materjalide ühilduvuse kontrollimine

Sertifitseeritud tootesüsteemi valimine tagab materjalide omavahelise ühilduvuse: õiged teibid konkreetsetele aluspindadele, tehases valmistatud läbiviigumansetid ning poorsete pindade krundid. Nii välditakse olukorda, kus ehitusplatsil üritatakse tihendada materjale, mille nakkuvus või tehnilised omadused omavahel ei sobi.

3. Tööjõukulu ja ümbertegemiste vältimine

Tagantjärele teostatavad parandustööd – näiteks paigaldatud roovitise avamine, materjalide servade ja vuukde mastiksiga tihendamine või kitsastes oludes teipimine – on kordades ajakulukamad kui tegevuste kohe õiges järjekorras teostamine. Täiendavates tööjõutundidest tulenev lisakulu ületab oluliselt esialgse materjalivalikuga saavutatud näilise kokkuhoiu.

4. Ehitusaegne kvaliteedikontroll ja õhulekketest

Piirdekonstruktsioonide õhupidavuse mõõtmine õhulekketestiga (blower door, rõhutest)  vaheetapis enne sise- ja välisviimistluskihtide paigaldust võimaldab tuvastada piirete ebatihedused varakult. Lekkekohtade kõrvaldamine avatud tarindis on tehnoloogiliselt lihtne ja nõuab vaid murdosa neist kuludest, mis kaasneksid vigade parandamisega valmis hoones.

Kokkuvõte

Ehituseelse planeerimise puudumine viib paratamatult korduvate kuludeni. Piirdetarindite tuule-, õhu- ja aurutihedus – ning seeläbi hoone soojapidavus ja niiskusturvalisus – sõltuvad otseselt sõlmeühenduste täpsest teostusest. Ebasobivad materjalivalikud ja tehnoloogilise järjekorra eiramine tekitavad mastaapseid ümbertegemisi, raiskavad aega ning halvendavad hoone energiatõhusust. Põhjalik projekteerimine, sertifitseeritud materjalipaketid ja nõuetekohane kvaliteedikontroll tagavad hoone pikaajalise kestvuse ning hoiavad ära tarbetud lisakulud.